Paekalda 19 korterid on nüüd müügis!
Müügijuht
Tippmaakler (KV.ee, 2023)
EST, RUS, ENG
+372 509 0107
irina.piirmets@merko.ee
2019. AASTAL ALUSTAS MERKO ÜHE ILUSA UNENÄO REALISEERIMIST. MAARJAMÄE KÕRGENDIKULE ALUSTATI KODUDE LOOMIST KESET LINNA, LOODUSE RÜPPE JA MERE ÄÄRDE ÜHEKORRAGA. SELLE UNENÄO NIMI ON LAHEKALDA ELAMUKVARTAL.
Kusagil kesklinna piiril leiab eest Maarjamäe kõrgendikul laiuva Suhkrumäe, kus asubki täna arendatav Lahekalda elamukvartal. Siinset piirkonda on aegade jooksul nimetatud erinevalt – Lasnamäe põhjamurd, Maarjamäe paekallas, Suhkrumäe paekallas. Täpsuse huvides tuleb lisada, et tänase Lahekalda alal oli teadaolevalt peamurd, mitte karjäär. Nende erinevus seisneb selles, et kui karjääris kaevandatakse paasi masinatega, siis murrus murtakse või murti kivi käsitsi.
Kunagi kutsuti kogu siinset ala Suhkrumäe nimega, sest just siia piirkonda asutas 1811. aastal Jo Gottleib Clemenz suhkruvabriku. Ent Lahekalda ajalugu ulatub tegelikult keskaega ja selle kesksel kohal on paekivi.
Paekivi on kõigile teada kui Eesti rahvuskivi. Esimesed paemurrud asusid Toompeal, kus nüüd on linn. Muuhulgas on vanale paemurrule rajatud Toomkirik. Toompealt kolis pae murdmine Kivimäe alale, mida teame täna kui Lasnamäe. Tallinna ehitamiseks vajalik paas murtigi peamiselt Lasnamäel. Siinset paekivi kasutati linnamüüri, kirikute, elumajade, ühiskondlike hoonete ehitamiseks, teede sillutamiseks ja lubja põletamiseks.
Maarjamäe paekallas on eriline mitmes mõttes. Kõrgel astangul ringi jalutades ilmutavad end nii kambriumi- kui ordoviitsiumikivimitest paljandid. Ometi on tal kanda veel üks oluline roll. Loopealne on kasvukohaks ja pesitsuspaigaks väärtuslikule taime- ja loomariigi kooslusele.
KUIGI LAHEKALDA HOONED ON SUHRKU ASEMEL EHITATUD VÄGA KVALITEETSETEST MATERJALIDEST, JAGUB SIIN TEISTLAADI MAGUSUST KÜLLAGA.
Erilisust lisab eelkõige asukoht looduskauni Maarjamäe paekaldal keset loodust, südalinnas ja mere ääres ühekorraga. Suurust on kvartalil lausa seitseteist hektarit. Väärtust lisavad veepiirist parasjagu nii kõrgele rajatud hooned, et koduakendest avanevad vaated nii rohelusele kui merele ja ka kesklinna tornidest moodustunud siluetile või korraga koguni kõigile kolmele.
Tuleviku trendikaim elupiirkond
LAHEKALDA ELAMUKVARTALI EHITUS ALGAS 2019. AASTAL. ESIMESED KOLM ELUHOONET 144 KODUGA VALMISID JUBA 2020. AASTAKS. KOKKU ON SIIA PLANEERITUD LIGIKAUDU 1500 UUT KODU, MILLELE LISANDUB KOHALIK LASTEAED JA KODUKAUPLUS.
Esimeses ehitusetapis valmis kolm 5-korruselist eluhoonet kokku 144 koduga. 2021. aasta lõpus ja 2022. aasta alguses lisandus neile veel kolm sarnase arhitektuuriga kortermaja.
Lahekalda esimeste kodude arhitekt on Ilmar Klammer ja nutikad ning mugavad planeeringud lõi Merko koostöös sisearhitekt Ahti Peetersooga. Maitsekate siseviimistluspakettide autoriteks on sisearhitektid Toomas Korb ja Aet Grigorjev arhitektuuribüroost PINK.
2022. aasta lõpus valmisid Lahekaldas kaks kõrgemat 8-korruselist eluhoonet kokku 98 koduga. Need kaasaegsete nurgeliste rõdudega elamud on stiililt senistest majadest erinevad.
Aadressil Paekalda 19, 21 ja 23 asuvate hoonete arhitektuurse lahenduse on loonud arhitektuuribüroo PLUSS. Korterite planeeringud ja siseviimistluspaketid sündisid koostöös LÄVI sisearhitektidega. Samasugune arhitektuuriline sümfoonia jätkub tulevikus, mil valmivad Paekalda 15 ja 17 eluhooned.
Järgmisena on planeeritud valmima Paekalda 27 eluhooned, mille arhitektuurse lahenduse on loonud arbitektuuribüroo R-KONSULT, eesotsas peaarhitekt Irina Rauaga. Paekalda 27 eluhoonete paigutus krundil arvestab olemasolevat maastiku reljeefi, kasutades seda elamu privaatse ja poolprivaatse välisruumi kujundamisel.
Möödujale avanevad haljastatud nõlvad ja puiestee, elanikud saavad kasutada avaraid, lõuna poole avatud haljastatud mitmetasemelisi katuseterrasse, kus on nii mängu- kui puhkekohti ja suurem suvepaviljon. Katushaljastuse kujundamisel on lähtutud paepealse alvari taimestikust.
Neljast hooneplokist koosneva elamu sissepääsud on selgelt äratuntavad ja väärika disainiga. Kõigil korteritel on suured ja avarad rõdud, mis on seotud korteri elutoaga.
Mõnevõrra erinevad on ka mõned aastad hiljem planeeritud valmimisajaga eluhooned “Horisont”, mille arhitektuurilise visiooni on loonud arhitektuuribüroo Arhitekt11. Ent vaated koduakendest on ikka sama imelised – merele, vanalinnale, Viimsi poolsaarele, Pirita metsadele ja Muuga lahele.
Üheks eripäraks on aga kõikidel korrustel laiad õhtupäikesele avatud terrassid, kust avanevad lummavad vaated merele ja vanalinnale. Horisondi hooned ise on elamukvartalisse paigutatud nii, et nad ei segaks seniste majade koduakendest avanevaid vaateid.
Tuleviku Lahekaldas saab lisaks pilkupüüdvatele eluhoonetele kaaslasteks kohaliku lasteaia ja kodukaupluse, kohviku ja pargiala, kus saavad mõnusalt aega veeta nii suured kui väikesed lahekaldalased ja nende külalisedki.
Piki paekallast kulgeb tulevikus Tallinna linna poolt rajatav 9 kilomeetri pikkune lopsaka rohelusega klindipark, mis ulatub paekalda serval Kadriorust kuni Pirita ürgoruni.
Lisaks klindipargile ja Lahekalda kvartali ümber jäävatele rohketele rohealadele, on planeerimisel ka pargiala loomine Lahekalda kvartalisse endasse, et luua elanikele mõnus ala ja ruum, kus ajakirju sirvida ja raamatut lugeda või pere ja sõpradega värsket õhku nautida.
Sugugi enam mitte tulevikuteema, vaid reaalsuses juba täiesti olemas, on teerada, mis ühendab Lahekalda kvartalit Mäe tänavaga. Nõnda on Lahekalda elanikel jalgsi või jalgrattaga liikumiseks otsetee Pirita tee suunal – ei mingit ringiga minemist.
LAHEKALDA EI OLE PELGALT ÜKSIKUTE ELUHOONETEGA LÄBIMÕTLEMATA PIIRKOND, VAID MIDAGI PALJU ENAMAT. LAHEKALDA ON KOGUKOND, MIS LIIDAB JA ÜHENDAB NING HINGAB ÜHES RÜTMIS SELLE ELANIKE NING LOODUSEGA.