Keerukas Tondiraba jäähall valmis 14 kuuga

1. augustil avatud kolmekorruseline multifunktsionaalne Tondiraba jäähall koosneb 5840 istekohaga peaareenist, kahest harjutusväljakust ja curlingu väljakust. Peaväljakut on võimalik kasutada nii iluuisutamise, jäähoki, võrkpalli, käsipalli, iluvõimlemise kui ka teiste spordialade treeninguteks ning võistlusteks. Jäähalli kahte ülejäänud harjutusväljakut on võimalik kasutada ilu- ja kiiruisutamiseks ning jäähoki mängimiseks. Curlingu väljak on spetsiaalselt loodud jääkeegli treeninguteks ja võistlusteks.

„Esteetiliselt nauditav, ehitustehniliselt keerukas ja multifunktsionaalsete kasutusvõimalustega jäähalli hoone valmis 14 kuuga tähtaegselt tänu väga sujuvale ja konstruktiivsele koostööle tellija, järelevalve, arhitekti, projekteerijate, alltöövõtjate ning meie oma töötajatega,“ ütles AS Merko Infra projektijuht Ahto Aruväli. „Samas on tegemist keeruka ehitisega, mis on täis erakordseid lahendusi alates 4500 raudbetoonist elemendist, 2000 ruutmeetri suurusest ilma ühegi vuugita valatud betoonpõrandast kuni imposantsete, kuni 62 meetri sildega puitfermideni.“

Areenide puhul on märkimisväärne, et nende jääalune 2000 ruutmeetri suurune betoonpõrand on valatud ilma ühegi vuugita ja sinna ei ole tekkinud mitte ühtegi pragu. Jäähallide põrandapind asub umbes 4 meetrit allpool maapinda -1 korrusel. Valgeks värvitud ning ülikvaliteetselt betoneeritud jäähalli betoonpinna sees asetsevad 8 cm sammuga külmatorud, kus põhiliseks külmakandjaks on vesiglükool, aga harjutusväljaku juures hakatakse kasutama ammoniaakvesilahust, mis pole nii viskoosne ja tänu millele hoitakse kokku pumpade minevat energiat. Betoonpind on isoleeritud ning valatud liivakihile, mis on omakorda ümbritsetud küttetorudega igikeltsa vastu. Igikeltsa madala temperatuuri vastu kasutatakse jääksoojust, mis soojustagastuse kaudu ventilatsioonikambris eraldatakse. Kokku paigaldati põrandkütte torusid 8 kilomeetrit ning jahutustorusid väljakutes jää tegemiseks 8,7 kilomeetrit.

Hoone katusel asuvas külmajaamas on 1200kW võimsusega jääkonteiner, tootes külma väljakutele ja kuivatusseadmetele. Jäähallis on iga väljaku kohta üks ehk kokku neli rootorkuivatusseadet, mis on vajalikud, et jää kohale puhutav kuuekraadine õhk oleks piisavalt madala niiskusesisaldusega, et jääle ei tekiks üleliigset udu ja kondensi. Peaareeni kommunikatsioonide ja ripplae ehitamine oli väljakutse, kuna tegemist on 21 meetri kõrguse ja puitfermide vahelise tööga. Olukorda raskendas lühike tähtaeg ning asjaolu, et Eestis on ainult üks antud tsoonis töid teostama ulatunud tõstuk, lisaks tuli väga täpses järjekorras teostada riputite, akustiliste plaatide ja kommunikatsioonide tööde järjekord.

Kokku kasutati jäähalli ehitustöödel ligi 9400 m³ betooni, 1400 m³ liimpuitu ja kümneid kilomeetreid torustike ja kaableid ning rekordajal oli platsil kuni kümme kraanat kokku 1000 tonni tõstejõuga. Hoone teevad veelgi unikaalsemaks ka peaareeni juures kuni 62-meetrise sildega puitfermid, mis tarniti objektile kolmes osas ning paigaldati millimeetrite täpsusega kohapeal. Fermide paigaldamisega alustati curlingusaalist, siis liiguti harjutusväljakuteni ja viimaseks jäi peaväljak. Fermid on toodetud OÜ-s Peetri Puit. 4500 seinaelementi on toodetud E-Betoonelemendis ning need sai nelja kuuga ja nelja kraanaga paigaldatud igapäevases koostöös AS Merko Ehitus Eesti betoonitööde osakonnaga.

Jäähall
Ehitusalane pind 40556 m² / kasulik pind 20578 m²
Hoone kõrgus maapinnast 15,7 m
Ehituse ajaks sõlmitud hanke- ja ehituslepinguid – 115
Peaareenil 5000 istekohta
Väljas 550 parkimiskohta
Paigaldatakse 7 üldventilatsiooniseadet + 4 rootorkuivatit DST Seibu Giken, lisaks suitsutõrjesüsteemi seadmed
Jäätehnoloogia jahutusvõimsus on x300kw, jäätehnoloogia jääksoojuse taaskasutus soojuspumbaga 600 kw
Ventilatsiooni jahutusvõimsus on umbes 700 kw, rajatava soojasõlme võimsus 2237kw;
Paigaldatud põrandkütte torude kogupikkus – 8000 m, jahutustorud väljakutes jää tegemiseks – 8700 m.