Ventilatsioon ehk õhuvahetus toob ruumidesse puhta õhu. Inimeste heaolu ja tervise huvides on väga oluline, et õhk vahetuks kogu korteris ja pidevalt. 

Vanemates kortermajades on tavapärane, et õhuvahetus toimub loomuliku ventilatsiooni teel – värske õhk siseneb korterisse seina- või aknakonstruktsioonides olevate avade kaudu ning hiljem tõmmatakse see korterist välja loomuliku tõmbe toel läbi köögi ja vannitoaga ühendatud lõõride.

On oluline märkida, et teatud juhtudel võib loomuliku õhuvahetuse süsteem hakata tagurpidi tööle ehk väljatõmbelõõrist puhutakse ruumi õhku hoopis sisse. Kui kortermajas on ühised väljatõmbekanalid kõigi korterite jaoks, võib ühest korterist õhuga välja tõmmatud koroonaviiruse osakesed – nagu vahel levivad üle kortermaja ka naabri küpsetusaroomid – jõuda teistesse korteritesse. Seetõttu on ventilatsioonisüsteemide kaasajastamine vanemate korterelamute uuendamisel väga oluline.

Uutes kortermajades, ja ka korrektselt renoveeritud vanemates hoonetes, kuhu paigaldatakse loomuliku ventilatsiooni asemel mehaaniline ehk sundventilatsioonisüsteem, puudub korrektselt töötava süsteemi korral õhu levimise oht ühest korterist teise.

Sundventilatsioon tagab õhuvahetuse kvaliteedi ja pakub lisamugavusi

Sundventilatsiooni korral tõhustatakse õhuvahetust ventilatsiooniseadmete abil, mis hoiavad kontrolli all õhuvahetuse suuna ning reguleerivad sissepuhke ja väljatõmbe tugevust. Mõned seadmed reguleerivad ka ringleva õhu temperatuuri.

Kui veel kümmekond aastat tagasi kasutati sundventilatsioonina peamiselt värskeõhuklappe seintes või aknaraamides ning õhu väljatõmme toimus väljatõmbelõõrides asuvate ventilaatorite abil, siis tänapäeval paigaldatakse elamutesse oluliselt võimekamaid korteri- või majapõhised ventilatsiooniagregaate. Need võtavad värske õhu maja välisfassaadilt või katuselt ning juhivad selle läbi ventilatsiooniseadme ja filtrite korterisse ning viivad heitõhu korterist välja läbi eraldiseisvate väljatõmbekanalite.

Korteris asuva agregaadi plussiks on elaniku võimalus reguleerida  oma korteris igal ajal ventilatsiooni tugevust, samas peab korteriomanik ise tegelema seadme hooldamise ja filtrite vahetamisega. Kui majas on üks ühine ventilatsiooniseade, tagab agregaadi hooldamise ja toimimise maja haldur, kuid see tähendab, et õhuvahetuse režiim on kogu hoone ulatuses sama ja korteripõhiselt sisekliimat valida ei saa.

Kaasaegse ventilatsiooniseadme lisaeeliseks loomuliku ventilatsiooni ees on ka soojusvaheti kasutamine, mis võimaldab sissepuhutavat õhku soojendada toast väljatõmmatava soojuse arvelt. Ühest küljest aitab see langetada korteri küttekulusid, teisest küljest aga tagab ühtlasema temperatuuri kogu korteris. Kui õues on näiteks 20 külmakraadi ja aknaraami õhuklapist puhub loomuliku ventilatsiooni korral korterisse jahedat õhku, ei ole kindlasti akna all mugav istuda. Kui aga korterisse puhutakse sundventilatsiooniagregaadi abil värsket õhku eelsoojendatult ja siseseintel olevate plafoonide kaudu, on temperatuur kogu korteris ühtlasem.

Kortermajade korral on ventilatsiooniagregaadi kasutamise puhul veel üks oluline eelis nii loomuliku ventilatsiooni kui ka eelmise põlvkonna ehk värskeõhuklappidega mehaanilise ventilatsiooni ees – läbi õhuvõtu avauste ei tungi korterisse välist müra. Samuti jääb välisõhus olev tolm ja muu saaste enne korterisse jõudmist kinni ventilatsioonisüsteemi puhastusfiltritesse.

Tulemuse tagab õigesti planeeritud ja hästi hooldatud ventilatsioonisüsteem

Kui kortermajas on korrektselt töötav sundventilatsioon, jõuab korterisse puhtam õhk ja viiruste sisenemise oht läbi ventilatsioonisüsteemi on väike. Seetõttu on väga oluline pöörata tähelepanu ventilatsiooniagregaatide korrektsele hooldusele ja õigeaegsele filtrite vahetusele. Samuti on oluline, et ventilatsioonisüsteem oleks projekteeritud ja ehitatud kõige paremast tavast lähtuvalt.

Tervisliku sisekliima tagamiseks peab korteris õhk vahetuma korra iga kahe tunni jooksul. Kogu kortermaja värske õhk võetakse Merko kortermajades sundventilatsiooni korral hoone välisseintes või katustel  olevate õhuvõtualade kaudu, see puhastatakse ja juhitakse eraldiseisvate torustike kaudu korteritesse ning heitõhk suunatakse korteripõhiste väljatõmbetorustike majast välja. Nii on välistatud, et ühe korteri sisekliimat mõjutab teises korteris toimuv.

Merko korterites olevate köökide ventileerimiseks kasutame enamasti süsteemi, kus iga korteri köögikubust läheb katusele eraldi väljatõmbetoru, mis muudab söögilõhnade liikumise võimaluse naaberkorterite vahel pea olematuks. Juhul kui alternatiivse lahendusena on mitme korteri väljatõmbed ühendatud samasse magistraaltorušahti, kasutatakse õhu valesuunalise liikumise takistamiseks korterite torustikel elektrilisi klappe.

Tervisliku sisekliima tagamiseks on regulaarselt hooldatud ventilatsiooniseadmed, korterisse sisenev puhas õhk ja ruumide korralik õhuvahetus väga olulised. Tasub aga meeles pidada, et koroonapositiivse isikuga samas korteris viibimisel toimub nakatumine pigem lähikontakti kui õhku paisatud viirusosakeste teel. Seega tuleb haigestumise korral ka sundventilatsiooniga korterites haige teistest elanikest isoleerida ja viiruse leviku ennetamiseks pindu regulaarselt desinfitseerida.

Samamoodi nagu iga korter on ventileeritud, on tähtis ventileerida ka üldkasutatavaid ruume (trepikoda, garaaž, panipaigad jne). Seetõttu on Merko uutes kortermajades kõik üldkasutatavad ruumid mehaaniliselt ventileeritud. Antud pidev ventileerimine tagab piisava õhuvahetuse ja värske õhu olemasolu. Viiruseperioodil soovitame võimalusel kasutada majas liikumiseks treppe, vältimaks liftis liigseid kokkupuuteid teiste inimestega.

Mida tuleb sundventilatsiooniga kortermajas viiruste leviku perioodil hoolega jälgiga?

Kui ventilatsiooniagregaat asub korteris

• Kontrolli, et korteri õhuvahetus töötaks korralikult. Aseta õhem paberileht  väljatõmbeplafooni või -resti juurde. Kui õhuvool tõmbab paberi vastu väljatõmbe katet, on ventilatsiooni tugevus piisav. Kindlasti tuleb tõmbe piisavust kontrollida siis, kui peeglid jäävad vannitoas uduseks või tundub, et korteris ei ole piisavalt värsket õhku.
• Kui lähed kodust ära, ei tohi ventilatsioonisüsteemi välja lülitada. Ventilatsioonisüsteem peab alati vähemalt minimaalsel kiirusel töös olema.
• Vaheta regulaarselt ventilatsiooniagregaadi filtreid. Filtrivahetuse ja muu hoolduse juhised leiad korteri kasutus- ja hooldusjuhendist.
• Tuuluta ruume.
• Kui jääd hätta, siis pöördu maja halduri poole.

Kui ventilatsiooniagregaat on kortermajas ühine ja asub korterelamu üldalal

• Kui tundub, et korteris ei ole piisavalt värsket õhku või jäävad peeglid vannitoas uduseks, anna see info korteriühistule ja haldurile edasi, et nad kontrolliksid ventilatsiooniseadme toimimist.
• Juhi korteriühistu ja halduri tähelepanu sellele, et ventilatsioonisüsteemid oleks regulaarselt ja korrektselt hooldatud.