Mida valgusallikat valides jälgida?
Küllap oleme kõik märganud, et sama ruum võib mõjuda väga erinevalt – olenevalt sellest, millist valguslahendust, valgusteid või isegi lihtsalt valgusallikaid on kasutatud. Mõni ruum tundub väärikas, kutsuv ja kadestusväärselt peen, kuid sama interjöör võib mõjuda ka hoopis teisiti, kui valgustid on imelikul kõrgusel või ei näita valgust sinna, kuhu vaja, või kui valgusallikad pimestavad, moonutavad värvitoone või väsitavad silmi.
Seetõttu tasub valguslahenduse väljatöötamisel ja LED-lampide valimisel arvestada paari olulist parameetrit, et tulemus saaks mõnus ja meeldiv.
Värelus
Odavamate leedlampide puhul on värelus sagedane nähtus, aga seda võib esineda ka täitsa hinnaliste sisseehitatud leedidega valgustite juures. Väreluse põhjuseks on enamasti kehva kvaliteediga draiver (toiteplokk voolu muundamiseks), mis ei suuda stabiilselt toidet anda.
Tõenäolisemalt võib värelust esineda hämardatavate lampide puhul, eriti kui leed on maha dimmitud. Inimeste taju ja tundlikkus on erinev, aga eks värelus lisab omalt poolt tilgakese stressi ja väsimust, mida tasuks regulaarselt päevavalguses lahustamas käia.
Pildil Noblessneri kvartalis asuv Allveelaeva 4–74 näidiskorter, kus kõige kvaliteetsemad valgusallikad aitas välja valida Silman Elekter.
Valguse toon
Koduses keskkonnas on kõige optimaalsem soe-neutraalne valge valgus, mida tähistab valgustemperatuur 3000 K (kelvinit). Ka 3500 K oleks sobiv, kuid sellise näitajaga valmistooteid liigub vähe.
Väiksema väärtusega (nt 2700 K) valgusallikad annavad juba väga õdusaid sooje õhtutoone, alates 4000 K võib aga eluruumides liiga ametlikuks muutuda. Siiski on 4000 K sageli parem valik vannituppa, kus on heledad plaadid, mis soojemas valguses liiga beežiks moonduvad.
Paraku tuleb igast tehasest sama sildiga sageli täiesti erinevat kraami – kord kollakamat, siis roosakamat. Isegi ühe ja sama tehase partiid võivad üksteisest erineda. Seega tasub üllatusteks ja katsetusteks valmis olla.
Värvide moonutus
Olemas on siiski üks õlekõrs, mis annab kindlustunnet, et tulemus saab ilus. Nimelt on masstoodangu värviedastusvõimekus ca 80%, ent parem oleks leida lambid, mille värviedastusindeks (Ra või CRI) on üle 95%. Ehituspoodide valik ei pruugi siin abiks olla, valgustisalongide ja profipoodide oma aga küll.
Pimestamine
Valgustite puhul on veel üks oluline aspekt, mida hinnata – eredus. Ehk siis kas valgus pimestab või ei häiri.
Leedlamp on olemuselt alati ere, seega on oluline, et me valgusallikat ei näeks. Üheks lahenduseks on valguse suunamine lakke või seinale, et see sealt peegelduks. Abiks on ka eredust mahendava hajuti või kupli olemasolu.
Silindrikujuliste valgustite puhul aitab see, kui valgusallikas on paigutatud sügavamale, et see külje pealt ei paistaks. Kuna palju müüakse valgusteid, kus valgusallikas on igast suunast näha, tuleks kasutada ilusat valget „piimklaasiga pirni“, et valgusdiood silma ei häiriks. Kui valgusallikas on näha, tuleks loomulikult välistada kõik need „pirnid“, millel on suur kohmakas draiveri-jahuti osa ja logod suurelt peale trükitud – nendega saab ka kõige uhkema valgusti visuaalselt ära narrida.
Pille 11/4–102 kodukontori laevalgusti on julgelt ribiline ja tumendatud klaasiga, sest ruum on väike ja funktsionaalne valgustus eraldi olemas. Valgusallikas on siiski võimalikult tugev, et ruum ei jääks liiga hämaraks, kuna beežid struktuursed seinad neelavad rohkem valgust kui siledad valged pinnad.
Kokkuvõtteks võib valgusallikate valikul soovitada ikkagi vana head katse-eksituse meetodit. Ehk siis võiks tassida koju mitmeid eri parameetritega „pirne“ – suuremaid ja väiksemaid, võimsamaid ja lahjemaid, soojemaid ja külmemaid – ning vaadata, milline neist just sinu kodus ja soovitud ruumis kõige paremini mõjub. Kui karbid-kviitungid alles, saab mittesobivad poes reeglina ümber vahetada.
Loomulikult on võimalik kasutada ka „nutipirne“, mille tonaalsust ja tugevust saab puldi või mobiiliga juhtida, ent nende puhul jäävad õhku endiselt väreluse ja visuaalse välimuse teemad. Igal juhul: saagu valgus!
