Sport ja liikumine

Spordi ja liikumise valdkonnas keskendume eestimaalastele liikumis- ja sportimisharrastuse võimaluste loomisele, lisaks toetame professionaalseid sportlasi, et ka nende eeskujul innustada üha rohkem inimesi regulaarselt liikuma.

EESTI TERVISERAJAD

Merko suurimaks toetusprojektiks on 2005. aastal koos Swedbanki ja Eesti Energiaga algatatud Eesti Terviserajad (terviserajad.ee), mille  eesmärgiks on korrastada ja arendada Eestimaa liikumis- ja spordiradu, et kindlustada looduses aastaringse ja tasuta aktiivse liikumisvõimaluse kättesaadavus ning populariseerida sportlikke eluviise. Tänaseks on üle Eesti avatud 109 terviserada ning SA Eesti Terviserajad on saavutanud märkimisväärse rolli inimeste liikumisharjumuste kujundamisel ja selle populariseerimisel läbi terviseradade võrgustiku, erinevate sündmuste ja aktiivse kommunikatsiooni.

Enam kui kümneaastase töö tulemusel on tänaseks üle Eesti üle 109 terviseraja ja ligi 1000 km liikumisradasid või -teid, millest pehme kattega rajad moodustavad 800 km, kõvakattega teed ligi 200 km ning valgustatud teed või rajad ligi 200 kilomeetrit. 100 000 elaniku kohta on Eestis keskmiselt 59,8 km hooldatud ning 15,4 km valgustatud terviseradasid.  Aastas külastatakse terviseradasid hinnanguliselt ligikaudu neli miljonit korda. Radadele on kasutajate navigeerimise lihtsustamiseks paigaldatud 75 rajakaarti, liikumisele eelnevate ja järgnevate venitusharjutuste tegemiseks 34 venitusseina ning 58 terviserajale sihtasutuse poolt välja töötatud rajatähistused. Sihtasutus on kokku tootnud üle 70 eesti- ja venekeelset õppevideo, lisaks liikumist innustavaid videointervjuusid erinevate tuntud persoonidega, videoid terviseradadelt ja sündmustelt, mida on 2017. aastal vaadatud erinevates kanalites kokku 1,7 miljonit korda.

2017. aastal lisandus terviseradade võrgustikku kaks uut rada. Viimsis avati 2,6 km pikkune valgustatud Tädu rada, kus on paigaldatud spordiinventar venitus- ja jõutreeninguteks. Narvas avati 1,7 km pikkune Joaoru terviserada, mis võlub mitmekülgse maastiku ja maaliliste vaadetega Narva jõele. Raja stardipaigas on venitussein. 2017. aasta suuremad arendused toimusid Valgehobusemäe, Narva Pähklimäe, Viimsi Karulaugu ja Rapla rajal. Raja- ja lumetootmistehnikasse investeeriti Narvas Pähklimäel, Põltsamaal Kuningamäel, Lähtel, Kuressaares, Tamsalus, Võrus, Kõrvemaal, Paliveres, Jüris ja Värskas. Lisaks avati 2017. aastal neli liikumisrada linnakeskkonnas: Emajõe ring Tartus ning kolm liikumisrada Põhja-Tallinna linnaosas.

Eesmärgiga rõhutada regulaarse liikumise olulisust ning soodustada liikumist ka hoonete sees, on sihtasutus töötanud välja siseterviseraja kontseptsiooni. Koostöös erinevate organisatsioonide, ettevõtete ja koolidega on rajatud hoonetesse sobilikud rajad, mis kasutavad nutikalt ära treppe, koridore ning õueala. 2017. aasta lõpu seisuga oli SA Eesti Terviserajad märkinud maha 47 siserada, kus igapäevaselt liigub üle 50 000 inimese. Teiste seas innustavad oma inimesi seeläbi liikuma Rahvusooper Estonia, Narva Kutseõppekeskus, Tartu Kutsehariduskeskus, Tallinna Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool, Politsei- ja Piirvialveameti neli prefektuuri, Omniva, Antsla Gümnaasium, Eesti Rahvusringhääling, Sotsiaalministeerium, Maksu- ja Tolliamet, Telliskivi Loomelinnak, Swedbank ja Eesti Energia. 2018. aastal avavad oma hoones siseterviseraja teiste seas Eesti Rahvusraamatukogu ja Põhja-Eesti Regionaalhaigla.

Aastatel 2005-2017 on SA Eesti Terviserajad investeerinud oma asutajate toel terviseradade arendamisse kokku 4,5 miljonit eurot. Investeeringuid on tehtud kõikidesse Eesti maakondadesse, enim Harjumaale, Tartumaale ja Ida-Virumaale. Tulenevalt radade piirkonna elanikkonna eelistustest ja kasutamise aktiivsusest on suurimad investeeringud tehtud Pirita, Nõmme-Harku, Kõrvemaa ja Jõulumäe spordikeskustesse ja radadesse.

Perioodil 2004-2017 Eesti terviseradade võrgustiku arendamisse tehtud koguinvesteering (hõlmab lisaks SA Eesti Terviserajad poolsele ka riigi ja kohalike omavalitsuste investeeringuid ning Euroopa Liidult saadud toetusi) ulatub ligi 38 miljoni euroni. Maakondadest on enim panustatud Harjumaa, Ida-Virumaa, Valgamaa, Järvamaa, Põlvamaa ja Viljandimaa radade arendamisse.

INSTAGRAM @TERVISERAJAD

PROFISPORT

Eesti tennis on oma enam kui 100-aastase ajaloo vältel parimas seisus: seda nii tippspordi kui harrastajate tasemel. Alates 2015. aastast on Merko Eesti Tennise Liidu kuldsponsor, toetades täiskasvanute tipptennise ning rahvusvaheliste turniiride korraldamist. Eraldi võib välja tuua Merko panuse Eesti parima meestennisist Jürgen Zoppi arengusse ning suviti Pärnus toimuva Merko Estonian Openi korraldamisse. 2017. aastal võitsid Merko Estonian Openi kodupubliku rõõmuks Jürgen Zopp ja Kaia Kanepi.

Lisaks on Merko pikka aega toetanud Eesti profisuusatamist, samuti Eesti vormelisõitjat Martin Rumpi ning GP3 sarjas võistlevat autosportlast Kevin Korjust. Oleme toetanud ka rahvusvahelistele nõuetele vastavat rannavõrkpalli ja -jalgpalli keskust, mille rajas Audentese Võrkpalliklubi.

Tere tulemast meie uuenenud kodulehele!

Asud praegu Eesti juhtiva ehitusfirma
AS Merko Ehitus Eesti kodulehel
www.merko.ee.

Börsil noteeritud AS Merko Ehitus kontserni kodulehe aadress on nüüdsest
group.merko.ee.

Welcome to our new website!

You are currently on the website of
AS Merko Ehitus Eesti, Estonian leading construction company.
www.merko.ee.

The website of AS Merko Ehitus group listed on Nasdaq OMX Tallinn, is from now on
group.merko.ee.